Peskizador sira prepara Roteiru/matadalan ba Peskiza no Konservasaun ba EspésieMigratóriu sira iha Korál Triángulu nia laran.

DILI, 6 – 8 MAIU, 2025

Lesser Sunda Seascape (LSS) ne'ebé mak lokaliza iha Korál Triángulu nia laran no koñesidu hanesan sentru mundiál ba biodiversidade mariña, iha atensaun ba esforsu sira hodi konserva espésie mariña nian ne'ebé mak halo migrasaun. Programa Solusaun ba Reziliénsia Mariña no Kosteiru iha Rejiaun Korál Triángulu (SOMACORE) ne’ebe implementa husi Konsórsiu implementadór iha LSS hanesan Conservation International Timor-Leste (CI-TL) no Konservasi Indonesia (KI) organiza workshop estratéjiku loron tolu iha Dili, Timor-Leste, hodi dezenvolve matadalan ida ba peskiza no konservasaun ba espésie migratóriu sira iha rejiaun.

Workshop ne’e ho tema “Peskiza no Identifika Lakuna sira iha Estudu kona-ba Espésie Migratóriu iha LSS: Liuhosi Formulasaun Planu Asaun Rejionál ba Espésie Migratóriu sira” Eventu ne’e hala'o husi loron 6 - 8 Maiu, 2025 no partisipa hosi parte interesada sira hosi Indonézia no Timor-Leste, representante husi Coral Triangle Initiative on Coral Reefs, Fisheries, and Food Security (CTI-CFF), ekipa Konservasi Indonesia no Conservation International Timor-Leste, Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Floresta (MAPPF), líder munisipiu sira, akadémiku sira, peskizadór sira no organizasaun sosiedade sivíl sira.

Diretór País, Conservation International Timor-Leste, Sr. Manuel Mendes, hatete katak ita ko’alia liu kona-ba estudu mak ita halo ona iha parte LSS nian, husi Bali mai to’o Timor-Leste liuliu estudu sira ba espésie sira hanesan Whales (Baleia), Dolphin (Golfiñu) no Dugong (Karau Tasi) ninia benefisiu lolos ba ita-nia rai. Nia Salienta, Timoroan sira mos promove ita-nia kapasidade liuhosi aprende no troka ideas ho kolega sira seluk ne'ebé halo ona peskiza iha rai seluk, liu-liu hirak ne’ebé iha universidade atu iha kapasidade halo peskiza rasik la’os deit ba asuntu balun maibe inklui asuntu espésies mirgatóriu ne’e.

Konservasi Indonesia nia Focal Species Conservation Senior Manager, Iqbal Herwata, hatete katak área LSS hanesan ábitat ida ba espésie mariña nian ne'ebé halo migrasaun. Espésie migratória sira- ne'e inklui espésie sira ne'ebé ameasadu atu mohu, hanesan elasmobranchs (refere ba subklase ida hosi ikan kartilajina, ho espésie liu rihun ida ne'ebé identifika ona), mamíferu tasi nian no lenuk tasi sira. Tanba ne'e, importante tebes katak área úniku ne'ebé kobre nasaun rua ne'e jere hamutuk ho maneira mak integradu, tantu liga ba iha planeamentu sira no implementasaun iha terrenu.

"Tasi Sawu no Estreitu Ombai mak hanesan ábitat ka fatin importante ne'ebé espésie migrasaun sira uza hanesan korredór migrasaun. Espésie migratóriu barak iha LSS seidauk iha dadus movimentu nian, ne'ebé limita komprensaun hosi ábitat krítiku sira, korredór migrasaun nian no padraun sazonál sira," Iqbal salienta. Aleinde ne’e, nia dehan, modernizasaun husi peskas tradisionál sira aumenta mos presaun ba espésie migratóriu no ekipamentu peska ho seletividade ki’ik aumenta risku ba
kaptura (bycatch – refere ba espésies ne’ebé la’os tarjetu peskadór).

Desde Juñu 2024, atividade oioin hala’o ona hodi apoia programa SOMACORE no halo parseria besik ho parte interesada prinsipál sira iha nivel lokál, nasionál, rejionál iha Timor Leste no Indonézia hodi aliña ho prioridade no alvu sira tuir governu nian ho Planu Asaun Rejionál 2.0 (RPOA 2.0).

RPOA 2.0 foka liu atu hametin kooperasaun rejionál, hadi’a jestaun ba área protejida mariña nian, rezolve impaktu sira hosi mudansa klimátika, promove peska sustentável, apoia meiu moris hosi komunidade ne’ebe hela iha área kosteira, no harii baze-dadus ida kona-ba espésie sira ne’ebé ameasadu atu lakon.

“Importante atu hametin kolaborasaun transfronteiru liuhosi hala’o mapamentu no peskiza ezistente kona-ba espésie migratóriu sira, identifika lakuna sira iha peskiza, no dezenvolve rekomendasaun ba jestaun mka efetivu no estratéjiku ba espésie migratóriu sira ba iha dezenvolvimentu ekonomia azúl iha LSS,” hateten, Transboundary Oceans Senior Advisor for Konservasi Indonesia, Ketut Sarjana Putra.

Timor-Leste no Indonézia nu’udar membru ba Coral Triangle Initiative on Coral Reefs, Fisheries, and Food Security (CTI-CFF), no parseria multilaterál nasaun neen hanesan Indonézia, Malázia, Filipina, Papua Nova Guiné, Illa Salomão, no Timor Leste, ne’ebé serbisu hamutuk hodi sustenta rekursu mariña no kosteira ne’ebé destakadu, liuhosi rezolve kestaun importante sira kona- ba seguransa ai-han, mudansa klimátika, no biodiversidade mariña nian.

"Rejiaun LSS ne'e partikularmente importante ba konservasaun tanba nia úniku no diversidade resife korál ne'ebé ekstraordináriu ho iha papél importante ba koneksaun rekursu ekolójia peska nian. "Rejiaun ne'e apoia faze moris oioin hosi espésie mariña nian, inklui migrasaun, spawning (fatin ikan tau tolun), foraging (ábitat hodi buka hahan), no área viveiru sira," dehan Christovel Rotinsulu, Deputy Executive Director of Program Services at CTI-CFF Regional Secretariat.

Workshop ida-ne’e, nu’udar fórum estratéjiku ida atu halibur inisiativa oioin no hadi’a liutan efikásia konservasaun nian iha espésie migratóriu sira iha LSS,” Anita Setianingsih, reprezenta CTI-CFF Indonesia National Coordinating Committee (NCC) , hateten iha ninia diskursu abertura.

Sr. Acacio Guterres, reprezentante NCC CTI-CFF Timor-Leste, hatete, sorumutu entre peskizadór sira ne’e bele fó kontribuisaun maka’as ba konservasaun LSS. “Nu’udar nasaun ida ne’ebé mós iha trajetória migrasaun espésie mariña nian, ita sei enkoraja kapasitasaun nivel nasionál iha peskiza no monitorizasaun ba espésie migratória sira atu nune’e bele mantein balansu ekosistema mariña nian ne’ebé sai fonte moris ba komunidade ne’ebé hela iha área kosteira sira,” dehan Guterres.

Loron ida antes realiza workshop ne’e, Conservation International Timor-Leste ho Konservasi Indonesia fasilita dialogu sub-grupu LSS entre governu Indonézia ho Timor-Leste. Enkontru ne'e rezulta iha akordu save oioin inklui Indonézia ne'ebé eleitu nu'udar konvokadór no koordenadór ba sub-grupu LSS no hahu inisia ba planu-serbisu hamutuk ida ba protesaun espésie migratória mariña nian hodi apoia implementasaun RPOA 2.0.

Conservation International Timor-Leste nia Marine Science Specialist, Jafet Potenzo Lopes, hatete, liuhosi oportunidade ida ne’e, ita bele fahe esperiensia no hetan ideia lubuk ida husi kolega Indonesia sira, hanesan parte husi siénsia nian ita fornese informasaun hirak ne’ebé mak ita halo peskiza ba iha espésies migratória iha LSS. Ida ne’e loke dalan ba Timoroan sira atu hola parte hodi bele hetan kualifikadu ba data siénsia ninian liga ba espésies migratória, nune’e fo espasu ba Timoroan sira atu bele suporta no hola parte iha área peskiza nian ne’ebé sei iha validade ba futuru no bele kontinua peskiza ida ne’e kona-ba espésies migratória iha ita-nia rai.

Durante loron tolu, partisipante sira iha workshop ne’e involve ona iha série diskusaun kle’an hodi formula planu kolaborativu ho forma matadalan/guiaun ida. Objetivu hodi dezenvolve guiaun ida ne'ebé klaru ba peskiza no asaun konservasaun iha futuru, inklui dezenvolve enkuadramentu kolaborativu hodi rezolve dezafiu sira relasiona ho espésie migratóriu sira iha LSS.